Kõrge vererõhk ja ülekaal

Ülekaalu ja vererõhu seosed

Kehakaalu tõusuga  tõuseb ka  kehas  ringleva vere kogus. Selle tulemusena suureneb surve arteriseintele,mis omakorda  tõstab vererõhku.

Ülekaalu seostatakse sageli  veresoonte vähenenud võimekusega  vere transportimisel  kudedesse. Samas rasva kogunemine    võib tekitada  omakorda kemikaale , mis tõstavad  vererõhu  väärtusi .

Need tegurid kogumis võivad  olla faktoriteks  hüpertensiooni kui haigusseisundi  väljakujunemisel.

Surma põhjustest  moodustavad südame-veresoonkonna haigused Eestis 55 ( ! ) % .

Südame-veresoonkonna  haigused on vähem või rohkem  seotud kõrge vererõhuga.

Kõrge vererõhu põhjustatud haigused

Mõningad hüpertensiooni poolt  põhjustatud haigused

• Arterite ahenemine ja kahjustused
• Aneurüsm 
• Koronaararterit kahjustused
• Südame suurenemine
• Südame seiskumine
• Südamelihase infarkt
• Ajuinsult
• Dementsus
• Käitumishäired
• Erinevad neerukahjustused

Kõrge vererõhk - levik maailmas

Hüpertensiooni levik maailmas 

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ( WHO ) andmetel põhjustab hüpertensioon 7,5 miljonit surmajuhtumist aastas, mis moodustab surmade koguarvust 12,8 % .

Vanusegrupis 25 eluaastat ja enam moodustab kõrgenenud vererõhuga inimeste osakaal 40 % . Samas on mitmed teadlaste grupid väljendanud seisukohta , et hüpertensioon võib olla aladiagnoositud.

Aastal 2008 oli ravile halvasti alluvate  hüpertensioonijuhtude koguarv planeedil suurusjärgus 1 miljard inimest.

Madalama sissetulekuga riikides on hüpertensiooni esinemissagedus 40 % ,  kõrgema sissetulekuga riikides  35 %  populatsioonist.

Kõrge vererõhk - levik Eestis

Hüpertensiooni levik Eestis

Täiskasvanud meeste hulgas on hüpertensiooni esinemissagedus erinevate allikate andmetel Eestis meeste hulgas 35-40 % ja naistel 15 -20 %.

Haigekassa suurimad ravikulud 2009.aastal olid

1. vereringeelundite haigustele 1396 milj.kr (2008.a. 1367 milj. kr, 2007 a. 1104 milj. kr);

2. kasvajatele 766 milj. kr (2008.a. 680 milj. kr, 2007.a. 520 milj. kr);

3. lihas-luukonna ja sidekoehaigustele 2009.a. 599 milj. kr (2008.a. 562 milj. kr, 2007.a. 452

milj. kr);

4. kuse-suguelundite haigustele 442 milj. kr (2008.a. 435 milj. kr, 2007.a. 371 milj. kr);

5. vigastustele, mürgistustele ja teatavatele muude välispõhjuste toime tagajärgedele 422 milj.

kr (2008.a. 412 milj. kr, 2007. a 350 milj. kr).

Kõrgenenud vererõhk - ravi

Kõrgenenud vererõhu ravis  ravis  soovitatakse patsiendile  esmajärjekorras eluviisi ja toitumise korrigeerimist , kehakaalu   langetamist  , suitsetamisest loobumist ja osadel juhtudel.kehalise aktiivsuse tõstmist.

Juhul kui nendest meetmetest pole abi , kasutatakse    medikamentoossel ravil   valdavalt      järgnevaid     ravimigruppe :   beetablokaatorid   , kaltsiumikanali blokaatorid  ,  ACE inhibiitorid ,  diureetikumid ,  reniini inhibiitorid .

Paraku ükski vererõhuravim  sisuliselt ei ravi vererõhku   kui haigusseisundit . Kõigi tänapäevaste vererõhuravimite toimeks on sümptomite leevendamine  ehk siis kõrgnenud vererõhu alandamine .

Vererõhk - üldinfo

Vererõhk on rõhk ,mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele.

Vererõhu ajalugu   kaasaja  meditsiinis sai alguse arst William Harvey  ( 1578 – 1657 ) uurimistööga ,kes kirjeldas oma raamatus  De Motu Cordis  vereringe toimimist.  Esimese avalikult  kirjeldatud  vererõhu mõõtmise sooritas inglise vaimulik Stephen Hales 1733 aastal.  Vererõhk ehk hüpertensioon  kui kliiniline termin tekkis kasutusele  mansetil põhineva  vererõhumõõtja kasutuselevõtuga  Scipione  Riva-Rocci poolt 1896 aastal.   1905 aastal  täiustas Nikolai Korotkoff vererõhu mõõtmise tehnikat.

Tänapäeval  lähtutakse  vererõhu   väärtuste  hindamisel järgnevast  tabelist :

Vererõhu väärtused  täiskasvanutel
	Süstoolne, mmHg	Diastoolne, mmHg
Hüpotensioon ehk madal vererõhk	< 90	< 60
Normaalne vererõhk	90 - 119	60 - 79
Kõrge vererõhk	120 – 139	or 80 – 89
1. taseme hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi	140 – 159	or 90 – 99
2. taseme hüpertensioon	160 - 179	or 100 - 109
Eluohtlik vererõhk	≥ 180	või ≥ 110

Süstoolne ( ülemine )  vererõhk on   rõhk , mis tekib südame kokkutõmbumisel.

Diastoolne  ( alumina )  vererõhk on aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk.

Erinevate riikide  meditsiiniringkondades  suhtutakse samas pooldavalt seisukohta , et normaalne vererõhu tase  peaks olema  120 /80 mm Hg , tolerants  10 .

Vererõhk võib varieeruda nii liigiti, indiviiditi ja on sõltuvuses nii elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikest seisunditest, sissevõetavatest ravimitest, toitumisest, pärilikkusest aga ka patsiendi seisundist (ärkvel, tuimestatud jne) jpm teguritest.

Magamise ajal ja hommikuti on vererõhk kõige madalam.

Hüpotensioon   on   madal  vererõhk.Seda võivad põhjustada   rasedus, südameprobleemid,  hormonaalse tasakaalu eripärad,  veekaotus ,            verekaotus ,   teatavad infektsioonid  , allergilised reaktsioonid , teatavate mineraalide ja vitamiinide puudus jne.

Hüpotensiooni esineb suhteliselt harva .

Hüpertensioon  ehk  kõrge vererõhk jaguneb  2 alajaotusse

Arteriaalne essentsiaalne hüpertensioon on vererõhu kõrgenemine, mis ei ole põhjustatud  (või ei ole õnnestunud seost leida ) teiste haiguste poolt. Kõigist hüpertensioonijuhtumitest moodustab arteriaalne essentsiaalne hüpertensioon  ca 90 % .

Seega suurusjärgus  90 % essentsiaalse arteriaalse hüpertensiooni juhtudest   jäävad kõrgenenud vererõhu põhjused välja selgitamata ning vastavalt ka põhjuste kõrvaldamise  teel reaalselt välja ravimata.

Arteriaalne sekundaarne hüpertensioon  on   teistest haigustest põhjustatud vererõhu kõrgenemine.  Esinemissagedus hüpertensiooni koguarvust  ca 10 %
Järgnevad  seisundid võivad põhjustada sekundaarse hüpertensiooni ,

• diabeedi tüsistused (diabeetiline nefropaatia )
• polütsüstiliste neeruhaigus
• glomerulaarfiltratsiooni patoloogia
• renovaskulaarne hüpertensioon
• kortikosteroide sisaldavad ravimid 
• aldosteronism.
• feokromotsütoom
• kilpnäärme probleemid
• hüperparatüreoidism
• arteri koarktatsioon
• uneapnoe
• ülekaal
• rasedus
• ravimid ja toidulisandid

Erinevate riikide lõikes on täiskasvanud elanikkonna hulgas hüpertensiooni esinemissagedus 30..40 %

Viimastel kümnenditel  täheldatakse  arteriaalse hüpertensiooni esinemissageduse tõusu  eriti arenenud riikides.   Samas on mitmed   teadusgrupid   väljendanud arvamust , et haigus võib olla märkimisväärselt  aladiagnoositud ja- ravitud.